Train alustas tegevust 1994 aastal usus, et kui kirjutad muusikat südamest ja oskad häid laule ka võrratult esitada, siis kuulajad armastavad sind. Nii mõtlesid toona juba 30 aastane Rob Hotckiss ja 21 aastane Patrick Monahan kui nad kohvikutes kitarrisaatel laulma hakkasid. Alternatiivne rockmusa on alati olnud see, mis kiirelt poolehoidu võidab ning nii suundusidki mehed San Fransiscosse, et panna kokku kontsertideks vajalik koosseis. Peagi olid nendega ühinenud Jimmy Stafford (soolokitarr) ja Charlie Colin (basskitarr), kes olid olnud koos Hotchkiss'iga bändis nimega Apostles. Viimase lülina liitus ansambliga Scott Underwood (trummid).

Progressiivne rock on muidugi musastiil, millega on samas väga raske kuulsaks saada ning nii juhtus ka nende meestega siin, sest 1996 aastal ei võtnud Columbia Records neid algul eriti tõsiselt ning ansambel tuli veidi pettunult New Yorkist tagasi. Ometi leiti ühine keel produtsent Curtis Mathewson’iga ning 1997 aastal asuti kontsertreisile koos kahe kuulsama bändiga - Counting Crows ning Barenaked Ladies. Peale edukaid kontserte oli Columbia siiski lõpuks nõus plaadilepinguga ning Train esimene LP “Train“ ilmus 24.veebruaril 1998. Palju oli ansamblile abiks Counting Crows kitarrist David Bryson, kes miksis valmis enamus lugusid ning LP sai kuulsaks ja 11-looline plaat tõusis Billboardi Heatseekers edetabelisse neljaks nädalaks esikohale. 1998 aasta sügisel võttis telekanal Fox nende esimese singli “Free“ oma seriaali "Party Of Five" tunnuslooks. Plaadi teise singlina ilmus veel väga kaunis lugu "Meet Virginia".

2000 aasta alguses võttis bänd aja maha pea kolmeaastasest tuuritamisest Ühendriikides ning hakkas tegelema teise LP-ga “Drops of Jupiter“, mille produtsendiks sai seekord Brendan O'Brien. Plaati tehti pea terve aasta ning 27.märtsil 2001 see lõpuks ilmuski. Esimene singel “Drops Of Jupiter (Tell Me)“ tegi USA singliturul pikaks ajaks puhta töö ning lõi fantastilisi rekordeid, millest põnevaim oli 53 nädalat püsida edetabeli Top 100-s. Sama lugu tõi ansamblile ka Grammy auhinna 2001 aasta parima rockloo kategoorias. Sama aasta lõpus anti välja magus videokassett “Midnight Moon“. Teiselt LP-lt tasub muidugi ära märkida veel tänamatult suure hiti varju jäänud käredamaid lugusid “Respect“, “She’s On Fire“ ja “Whipping Boy“ ent 11-looline plaat väärib kuulamist just kauni mitmekesisuse tõttu ja parimateks hetkedeks kuulamise ajal võiks nimetada Monahan’i vokaalpartiisid aeglasemates lugudes “Hopeless“, "Getaway“ ja täiuslikus finaalloos "Mississippi".

Train kolmas LP “My Private Nation“ ilmus 03.juunil 2003 Sony Music’ult ning siin kõlab jälle 11 lugu nagu eelmisel kahel plaadilgi. Kuigi ansamblist on lahkunud Rob Hotchkiss, teevad allesjäänud neli meest oma tööd veelgi täiuslikumalt ja hingega. Plaati läbivaks teemaks on seekord inimhinge haavatavus ja plaadi produtsendiks on taas Brendan O'Brien. Juba ilmunud esimene singel "Calling All Angels" näitab lauljat Monahan’i kui üht kaasaja parimat lugudekirjutajat ja nende esitajat, sest niivõrd puhta ja kõrge häälega solisti annab rockmusa seltskonnast momendil otsida. Kenalt kulmineerub see hääl klaverisaatega ballaadis "When I Look to the Sky" ent plaadilt ei puudu ka käredamat rocki nagu näiteks lugu “Save the Day“. Loomulikult on jäädud truuks ka tugevale orkestreeringule ning kui eelmisel plaadil aitas selle seada loole "Drops Of Jupiter (Tell Me)" Paul Buckmaster, siis siin on tema abi palutud lausa kahes loos - "Lincoln Avenue" ning "Your Every Color". Rohkem ma ei kirjuta siia midagi - fantastiline plaat – ostke kohe meie cdshopist!

Train uus lugu "Ordinary" valiti esimeseks singliks soundtrackilt "Music From and Inspired by Spider-Man 2". Plaat ilmus Columbialt 22.juunil 2004 ning loole vändati ka video. Ameerika kinodes hakkas film “Spider-Man 2“ jooksma 30.juunist ning peaosades on siin Tobey Maguire ning Kirsten Dunst.

31.jaanuaril 2006 tuli välja 13-looline album "For Me It's You" ning esimene singel ja video oli "Cab". Seitse nädalat Atlantas lindistatud albumi produtsendiks on Brendan O'Brien. Plaadil astub Train üles järgmises koosseisus: Pat Monahan (laul), Jimmy Stafford (kitarrid) ja Scott Underwood (trummid) on eelmisest pundist ning uute meestena Johnny Colt (bass, varem Black Crowes) ja Brandon Bush (klahvpillid, varem John Mayer, Shawn Mullins).

27.oktoobril 2009 jõudis ansambel taas üllatada uue plaadiga. Seekordel albumil "Save Me, San Francisco" kõlab 11 lugu, millest kuulamisel bändi ametlikul lehel üleval "Hey, Soul Sister". Bändi koosseis on vähenenud kolme liikmeni: Pat Monahan, Jimmy Stafford, Scott Underwood. Huvitaval kombel tõusis just sellest vaiksest loost ansambli seni suurim hitt, mis võidutses edetabelites üle maailma.

Train uus lugu "Shake Up Christmas" kõlas 2010 aasta Coca-Cola jõulureklaamis ning ilmus samuti singlina. Samuti tuli see kaasa ansambli deluxe editioniga albumist "Save Me, San Francisco", mis ilmus 02.novembril 2010.

Train võitis 2011 aastal oma kolmanda Grammy üleilmse hitiga "Hey Soul Sister".

Jaanuaris 2012 anti välja singel "Drive By", mis oli esimene 17.aprillil 2012 ilmunud 12-looliselt kuuendalt studioalbumilt "California 37".

02.juulil 2012 esitleti videot "50 Ways To Say Goodbye", autoriks Marc Klas­feld ning 12.novembril 2012 videot "Bruises" featuring Ashley Monroe.

19.detsembril 2012 esines Train Miss Universe võistlusel Las Vegases, kus kõlas nende uus lugu "Mermaid". Loo video võeti üles Bahamal Alan Fergusoni juhtimisel.

Train viimatine singel oli kantrilugu "Bruises", mille naisvokaale esitasid üle maailma erinevad lauljannad. Kui algselt esitas lugu Megan Slankard, siis USA turule jõudnud singlil Ashley Monroe, Kanada versioonis laulis Marilou ja Australia singlil Delta Goodrem.

5.juunil 2014 teatas Scott Underwood, et on bändist lahku löönud. Tema asemel mängib trumme Drew Shoals. Veel on bändis 2014 aastast basskitarrile naasnud Hector Maldonado ning klahvpille ja rütmikitarri mängib Jerry Becker.

Train seitsmes stuudioplaat “Bulletproof Picasso“ ilmus 12.septembril 2014 Columbia Recordsilt ja sisaldab 12 lugu. Singel “Angel In Blue Jeans” tuli iTunes välja 10.juunil ning muusikavideo VEVOs 15.juulil.

31.oktoobril 2014 esitleti VEVOs Matthew Stawski lavastatud “Cadillac, Cadillac” muusikavideot.

Train albumi “Bulletproof Picasso” kolmandaks singliks oli nimilugu, mille muusikavideo avaldati VEVOs 23.jaanuaril 2015 ning neljanda singli “Give It All“ video tuli välja 19.mail.

21.mail algas Train "Picasso at the Wheel tour" koos ansambliga The Fray, millest valmib dvd.

13.novembril 2015 tuli bändilt jõulualbum "Christmas in Tahoe", mis sisaldab 15 lugu, nii originaalloomingut kui klassikat. Singliks oli "Merry Christmas Everybody", mille laulis kuulsaks ansambel Slade. Singli muusikavideo, mille lavastas Olivier Agostini, tuli Vevos üles 5.novembril.

3.juunil 2016 avaldas Train rokiklassika albumi "Led Zeppelin II", mida nimetab bändi lemmikuks.

28.septembril 2016 ilmus Train uus singel “Play This Song”, mis pärines 2017 aasta albumilt. Loo muusikavideo avaldati 18.novembril. 21.novembril tõi Train välja selleaastase jõululoo "I Miss You, Christmas", mis on akustilise saatega ning kasutatakse ukulelet.

Train 11-looline kaheksas stuudioalbum "A Girl, A Bottle, A Boat" ilmus 27.jaanuaril 2017. Promosinglitena avaldati 2.detsembril "Working Girl" ning 16.detsembril "Lottery", 19.jaanuaril plaadi avalugu "Drink Up".

24.mail 2018 andis Train välja uue singli "Call Me Sir", feat. Cam & Travie McCoy. 21.augustil tuli välja ilus video loole "Call Me Sir" Feat. Cam and Travie McCoy.

9.novembril 2018 ilmus Train kogumikalbum "Greatest Hits", kus kõlab 17 lugu.

15.novembril 2019 avaldasid Train ja Skylar Grey singli "Mai Tais".

22.mail 2020 tuli Train välja singliga "Rescue Dog".

18.veebruaril 2022 ilmus Train uus singel "AM Gold". Lisaks osales Pat Monahan 23.veebruaril ilmunud lauljatari Jewel singlil "Dancing Slow". 22.aprillil avaldati "AM Gold" Tobtok remiks, kus kaasa laulmas Melanie C.

20.mail tuli välja Train uus album "AM Gold" kus kuuleb 11 lugu. Singlina avaldati 10.juunil "It's Everything".

18.augustil 2023 tuli välja Walk Off the Earth & Train singel "Oh My My! (In Love Again)".