The Prodigy

Septembris sõlmis ansambel plaadilepingu BMG-ga ning 2018 esimesel poolel ilmub album "Take Me To The Hospital".
Jutu autor ja esmane lisaja:
Tõnu - tonu@allstarz.ee 19.08.2004 - 11:01
Viimati täiendatud:
Tõnu - tonu@allstarz.ee 20.09.2017 - 10:23
Välismaine artist, Ansambel, Electronic & Dance

House-musa üks säravamaid UK bände The Prodigy moodustus Kagu-Inglismaal Essexi krahvkonnas 80-ndate lõpus. Ajalooliselt ollakse esimene tantsulise muusika punt, kes tõusis meedia soosikuiks rock-ansamblite kõrvale. Tegevliikmeid oli ansamblis neli ning liidriks on tänini Liam Howlett (sünd. 21.august 1971), teised bändimehed on Keith Flint (sünd. 27.märts 1969), Leeroy Thornhill (08.oktoober 1968) ja MC Maxim Reality (sünd. Keith Palmer, 21.märts 1967).

Prodigy muusikalise jõu taga seisab Essexist pärit noormees Liam Howlett. Ta sündis 1971 ja kasvas üles koos oma isa ja õega. Liam on õppinud klassikalist klaverit ning nagu võib tema lugudestki kuulda, tunnetab ta seda nagu oma viit sõrme. Liam’i muusikaline vaimustus algas keskastmes, kui ta armus ska’sse. Jõudes gümnaasiumisse hakkas teda koheselt köitma hip-hopi kultuur. Liam tahtis luua oma bändi ning mõned aastad hiljem, kui ta suvel ehitusel töötades oli teeninud piisavalt raha, ostis ta endale kaks odavat grammofoni. Varsti peale seda võttis kohalik hip-hop bänd nimega Cut To Kill ta teiseks DJ’ks. Cut To Kill sõlmis plaadistamislepingu firmaga Tam Tam Records, kuid kahjuks jäi tehingust välja Liam kuigi lepingu saamiseks oli kasutatud ühte Liam’i lugu. See vahejuhtum jahutas kõvasti Liam’i vaimustust hip-hopi. Järgnes ka õnnetus Londoni Subterania’s, kus teda pussitati kuna ta “ei sobinud seltskonda”.

1988. aastal, kui Liam oli pettunud hip-hopis, jõudis tema kodukohta uus muusikaline suund – acid house. Sel ajal, kui house-muusika koosnes puhtast rütmist ja meloodiatest, siis acid house liikus uute äärmuste poole, kasutades tehnoloogiat, et tekitada rütmi, mida iialgi ei suudaks tekitada elav inimene. Tulles Chicago’st ja Detroid’ist ületas muusika kiirelt Atlandi ookeani ning võttis suuna illegaalsetele pidudele, reividele, mis leidsid aset suurtes laohoonetes. Liam’i esimene reivikogemus oli peol Barn’is. Hiljem kirjeldas ta seda niimoodi: “See oli nii erinev kogemus sellest, millega ma olin harjunud. Hip-hop oli eksklusiivne ja pretensioonikas ja alati kindlate piiridega. Ja siis kogeda midagi sellist nagu oli mu esimene õhtu Barn’is. See oli kontrast kõigele eelnevale ning ma tõesti armastasin seda muusikat. Ma ei ole ealeski tundnud end tantsides nii hästi.” Lähematel kuudel hakkas Liam nendel pidudel DJ-na esinema ja õige pea sai ta Essexi lähikonnas üpris tuntuks, kuid ikkagi oli ta liiga arg, et mängida enda salaja loodud muusikat.

201 cm pikkune Leeroy Thornhill oli James Browni fänn, kes enne acid house'i pidudele jõudmist oli käinud ainult reividel. Koos oma pika keha ja ülikiirete jalgadega oli Leeroy inimene, kellega koos oli Barn’is tore tantsida.

Keith Flint lahkus koolist enne lõpueksameid ning asus tööle. Peagi muutus ta aga innukaks ratturite kultuuri toetajaks. Talle meeldis suitsetada marihuaanat ja kuulata ‘70-date legende nagu Led Zeppelin ja Pink Floyd. Kui reivid ’88 aasta suvel saabusid oli ta reisimas Kesk-Idas ja Aafrikas. Inglismaale saabus ta tagasi 1989. aasta suvel. Kohe peale saabumist tõsteti ta oma majast välja – üks öö magades püramiidide kõrval Kairos, järgmine öö juba lonkides mööda jõge Braintree’s. Ta sõbranna, Ange, pakkus talle tuba oma majas. Ange oli innukas reivija ning kui ta järgmisel korral välja acid house’i peole läks, võttis ta Keith’i endaga kaasa. Sellel peol kohtusid Keith ja Leeroy esimest korda. Peale kohtumist Barn’is said Keith’ist ja Leeroy’st suured sõbrad, kes käisid väljas peaaegu iga õhtu ning said peagi ümbruskonnas tuntud isikuteks.

See oli välireiv, kui Keith ja Leeroy kohtasid esmakordselt Liam’it. Keith oli Liam’i mängitud helidest nii võlutud, et palus Liam’ilt kassetti tema miksidega. Liam nõustus ning B-poolele pani ta ka neli enda lugu. Kui Keith ja Leeroy seda hiljem kodus olles mängisid, olid nad sellest nii vaimustunud, et järgmisel korral palusid nad Liam’il seda ka peol mängida. Ta oli nõus ning peale oma girlfriendi, Sharky, meelitamist bändi oli Prodigy loodud. Liam mängis klahvpille, sel ajal, kui Leeroy, Keith ja Sharky tantsisid. Prodigy nimi tuleb Liam’i esimesest süntesaatorist MOOG PRODIGY.

Varsti tundis Liam, et bändile on lisaks vaja ka MC-d ning varsti ta kohtuski Maxim Reality’ga, kes oli pärit Peterborough’ist. Maxim hakkas räppima, kui ta oli 14 aastat vana. Kord Nottinghamis moodustas ta bändi koos oma sõbra Ian Sherwoodiga ning need kaks ristisid endid ümber Maxim Reality’ks ja Sheik Yan Groove’iks. Muusika, mida nad tegid ei meeldinud katoliiklastest kuulajatele ning peale kolmeaastast tegutsemisperioodi läksid nad lahku. Maxim’ile meeldis koos Sherwoodiga töötamine ning nii läks ta kolmeks kuuks rändama, et saada oma tulevikus selgust. Oma emaloleku aja taipas ta, et muusika oli ta esimene kirg ja nii ta naases Inglismaale. Varsti peale saabumist tutvustas üks sõber teda Prodigy’ga. Ta saatis Prodigy’le oma demokasettid. Maxim kohtas bändi tõesti esimest korda alles kontserid ajal. Maxim mäletab seda kui huvitavat kogemust: “Ma mäletan, kui mind saadeti lavale ning keset kontserti kui teised tantsisid ei osanud ma midagi teha. Järsku tegin ma oma suu lahti ning hakkasin räppima ning see kõik tundus nii imelik ja rikutud, kuid varsti peale esinemise lõppu tahtsin ma seda uuesti teha.” Maxim tegi seda veel – mõned päevad hiljem paluti tal liituda bändiga lõplikult.

Koos sellega hakkas Prodigy tegema seda, mida tegid mõned tantsubändid olid teinud enne neid – nad hakkasid kontserte andma. Nende algusepoolsed kontserdid olid väga imelikud. Nagu näiteks kontsert Hatfieldi Kolledzis, kus oli ainult üheksa inimest, koos bändi liikmetega. Kuid nende kaheteistkümnes kontsert, Raindance’il, oli üks suurimaid, kus viibis üle 12 000 inimese. See, mis tegi Prodigy’st erandi oli see, et nende kontserdid toimusid kõik live’na, mitte nagu paljudel teistel nende sarnastel bändidel – DAT kassetilt maha mängituna.1990. aasta jõulude ajal teatas Liam bändile, et ta kirjutas salaja alla plaadistuslepingule XL Recordings’iga. Ta oli seda teiste bändi liikmete eest salajas hoidnud kuna arvas, et teised võtaks vastakaid seisukohti, kuid nende hiljutised esinemised tõestasid, et Prodigy oli masin, mis viib nende muusika suurema publikuni. Sharky’le see ei meeldinud ning jõulude ajal lahkus ta bändist.

1991 aasta veebruaris ilmus esimene EP nimega “What Evil Lurks“, mis sai kiire populaarsuse undeground reividel. Sama kiirelt kogus kuulsust ka järgmine väljaanne "Charly" ning kui oldi ametlikus UK müügiedetabelis jõutud kohale #3, oligi suurema kuulajaskonna soosing käes. Edasi kujunes kontsertidel välja stabiilne esitlus, kus Flint ja Thornhill tantsisid ning Maxim esitas vokaale, süntesaatorite taga möllas aga Liam. Kommertsedu tagasid järjest topp-20 hitid nagu “Everybody In the Place EP“, "Fire", "Out Of Space" ja "Wind It Up". Kogu see kupatus mahtus lõpuks esimesele plaadile “The Prodigy Experience“, mis ilmus 21.septembril 1992.

1993 aastal anti välja singel "One Love" ning 1994 aastal topp-5 hitt "No Good (Start the Dance)", millele Howlett suutis endast välja pigistada eriti raadiosõbralikud sõnad. 04.juulil 1994 ilmunud LP “Music For The Jilted Generation“ lendas läbimüügilt UK edetabelite #1 plaadiks ja polnud ka ime, sest siit tuli ridamisi vapustavaid singleid nagu "Voodoo People" ja "Poison". Uuel plaadil katsetas Howlett järjest rohkem elektroonilise muusika piiritaluvust ent lisandunud olid raskerocki kitarrid, flööt ja kontsert-trummide partiid. 1995 aastat jääb meenutama The Prodigy kontsert Glastonbury’s ning esinemised isegi rock-festivalidel üle Euroopa, aga ka Austraalias ja Ameerikas.

Märtsis 1996 ilmus seni vahest kõige kuulsam singel "Firestarter", mis otse loomulikult oli UK #1. Loos oli kasutatud meeletult teravaid rütme koos sub-bassi ja vinguvate kitarridega ning siia otsa mahtus Keith Flint'i esitatud punk-vokaal. Sama aasta lõpus järgnes samuti #1 singel "Breathe". Mõlemad singlid pärinesid juba järgmiselt albumilt “Fat Of The Land“. Ikka XL Recordings alt 30.juunil 1997 välja antud plaat oli taas UK #1. Lõplikult oli ansambli muusika suundumas hardcore’ilt tagasi punki ja thrash-stiilidele ning kui lisada siia veel segu technost, siis oli The Prodigy jõudnud vaimustava hübriidini tantsumusa ja rocki vahel, millist oskasid teha vaid nemad ise. 1998 aastal tekitati kõmu pornot sisaldava videoga loole "Smack My Bitch Up" ent see ei takistanud neid võitmast parima tantsumusa ansambli tiitlit sama aasta Brit Awardsil. 22.veebruaril 1999 andis Howlett välja veel albumi “Prodigy Present The Dirtchamber Sessions Volume One“. The Prodigy oli jõudmas uude ajastusse kus põhirõhk kontsertidel pandi visuaalsele tehnikale ning sellega seoses tuli lahkuda tantsijatel ning nii kadus 2000 aasta aprillist bändi nimekirjast Leeroy Thornhill, et alustada oma uue projektiga Flightcrank.

Ansambel The Prodigy andis peale mõningast vaheaega välja esimese uue singli 01.juulil 2002 ja see oli “Baby’s Got A Temper”. Prodigy ninamees Liam Howlett kirjeldas lugu sõnadega "a wall of f***ing noise" ning siin loos kuulsime tõepoolest ka lühikest sämplit ansambli hitist “Firestarter”. Loo sõnad kirjutas Keith Flint ning refrään kõlas järgmiselt: "We love Rohypnol/She got Rohypnol/We take Rohypnol/Just forget it all". 2003 aastal oli Flint oma projektiks offshoot bänd Flint.

The Prodigy tuli välja uue albumiga 23.augustil 2004, mille nimeks “Always Outnumbered, Never Outgunned”. Kauaoodatud värske materjal on kingitus kõigile ansambli fännidele, kes pikki aastaid neile ikka truuks on jäänud. Seekord on tegemist Liam Howletti muusikaga ning Maxim ja Keith siin kaasa ei löö, küll aga osaleb bänd täies koosseisus sügisestel kontsertidel. Liam on loonud erinevatest musastiilidest kubiseva 12-loolise albumi, kasutades palju sämpleid ning erinevaid soliste vokaalides. Esiti on siin naisvokaalidega Juliette Lewis ja Princess Superstar, edasi veel Ping Pong Bitches, Twista, Shahin Badar, Kool Keith ning lõpetuseks Oasise vennakesed Gallagherid, vapustav staaride paraad. Plaadifirma XL Recordings koduleht asub aadressil http://www.xl-recordings.com/ ning seal on üleval juba ka 30.augustil ilmuva singli “Girls“ video, mille autoriteks on Mat Cook ja Julian House. Howlett ongi plaadi ja just selle singli kohta lisanud, et seekord minnakse rohkem tantsumusa suunas ning laulusõnad ei oma uuel albumil väga tugevat sõnumit.

XL Recordings teatas bändi 15-daks juubeliks väljaantavast singlite kogumikalbumist ‘Their Law: The Singles 1990-2005’, mis ilmus 26.septembril 2005. Lisaks vanematele hittidele on siin veel ka üks uus singel "Voodoo People/Out Of Space", mis ilmus 05.septembril. Singli esimese loo on mikinud uueks Pendulum ning teise loo Audio Bullys.

The Prodigy esines Tallinnas Rocca al Mare suurhallis 5. mail 2006 kogumikplaati "Their Law: Their Singles 1990 - 2005" reklaamiva turnee raames.

The Prodigy uus lugu "Shadow" kõlas Xbox 360 "Project Gotham Racing 4" (PGR4) mängus, mis jõudis müügile 02.oktoobril 2007.

Novembris 2008 postitas The Prodigy oma kodulehel, et nende uus album Prodigy enda firma Take Me To The Hospital alt. Levitajaks on Cooking Vinyls. Kõik kolm Prodigy liiget ehk Liam, Keith ja Maxim on uuel albumil tegevad, mis juhtub esimest korda nende legendaarsest 1997.aastal ilmunud "Fat of the Land'ist" saati. Bänd kommenteerib, et album kombineerib vanakooli reivi müra tänapäeva tehnoloogia võimalustega. 11-loolise plaadi nimilugu "Invaders Must Die" pandi 26.11.2008 üles kuulamiseks bändi kodulehele theprodigy.com. Selle kaasautoriks on Does It Offend You, Yeah?'s James Rushent, videos mängib Noel Clarke.

Prodigy uus album "Invaders Must Die" ilmus 23.veebruaril 2009 ning sellel on 11 lugu. Loos "Running With Wolves" lööb kaasa Dave Grohl bändist Foo Fighters. Ametlik teine singel oli "Omen", mis tuli nädal varem. Plaat tõusis kohe avanädalal UK-s enimmüünud albumiks.

Ansambli 20-s UK singel oli "Warrior's Dance", mille rave videos tantsivad kolm suitsupakki. Kolmas plaadi singel "Take Me To The Hospital" tuli UK-s 31.augustil 2009, sellele teevad remiksid Queens of the Stone Age ninamees Josh Homme ning tantsusaalide vallutajad drum & bass deemonid Sub Focus.

The Prodigy kontsertidest valmis täispikk film "World's On Fire", mis jõudis üle maailma 70-nesse kinosaali 31.märtsil 2011. Samanimeline CD/DVD tuli 23.mail 2011.

Prodigy avaldas albumi "Fat Of The Land" 15nda aastapäeva tähistamiseks 3.detsembril 2012 EP uute remikside kogu, kus "Breathe", "Smack My Bitch Up", "Mindfields" ja "Firestarter" võtsid ette Alvin Risk, Zeds Dead jt.

12.jaanuaril 2015 avaldas The Prodigy üle viie aasta uue singli, mil nimeks "Nasty". 23.veebruaril tehti avalikuks "Wild Frontier" muusikavideo ning 17.märtsil esitleti järgmist lugu "Wall Of Death".

Bändi kuues stuudioalbum "The Day Is My Enemy" ilmus Euroopas 27.märtsil ning sisaldab 14 lugu. UK edetabelis tõusti hoobilt #1 albumiks.

The Prodigy järmine singel oli 18.aprillil ilmunud "Ibiza", kus osaleb hip-hop duo Sleaford Mods ninamees Jason Williamson.

13.jaanuaril 2016 anti bändile Hollandis Groningenis üle "Best Headliner" auhind.

The Prodigy oli 6.juulil 2016 muusikafestivali Õllesummer peaesineja. Tallinna Lauluväljak oli pilgeni rahvast täis. Bänd ise väitis seda olevat viimase aja üheks parima energiaga kontserdiks.

Septembris sõlmis ansambel plaadilepingu BMG-ga ning 2018 esimesel poolel ilmub album "Take Me To The Hospital".

Faktid

The Prodigy on täna:
Liam Howlett – sünd. 21.08.1971
Keith Flint – sünd. 27.03.1969
Maxim Reality – sünd. 21.03.1967
+
Rob Holliday – kontsertkitarrist
Leo Crabtree – kontserttrummar

Muud huvitavat