The Darkness

The Darkness lubab järgmist plaati 2015 alguses.
Jutu autor ja esmane lisaja:
Tõnu - tonu@allstarz.ee 09.10.2005 - 08:10
Viimati täiendatud:
Tõnu - tonu@allstarz.ee 12.07.2014 - 19:00
Välismaine artist, Ansambel, Hard Rock & Metal

Kes oleks seda osanud loota, et just heavy metal tõi aastal 2003 palgeile õhetava rõõmupuna ja sikutas silmast välja kiindumuspisara. Aga siin on The Darkness - heavy metali räuskava revanši hulljulge väejuht. The Darkness on Inglismaa bänd ja saareriigi 2003 suve kõige ebatõenäolisem “success story”, nagu öeldakse. Pärast sensatsioonilisi, rahvast raputanud ja ühendanud kontserte suvistel briti rock-festivalidel, kobis nende debüütalbum “Permission To Land” albumiedetabeli esimeseks ning prõmmis seal vankumatult mitu nädalat.

The Darkness asutati tegelikult aastavahetuspeol 1999, mil Ida-Inglismaal Norfolkis esinesid karaokebaaris kaks venda, esitades Queeni lugu "Bohemian Rhapsody". Need olid laulja ja kitarrist Justin Hawkins keda saatis kitarril noorem vend Dan Hawkins. Juurde leiti veel kaks sõpra Edwin Graham trummidele ja shotimaal sündinud Francis Poullain-Patterson basskitarrile ning nii algaski kontsertidel esinemine.

The Darknes kannab uhkelt igat räbalat heavy-metali second-hand-klisheed: Poison, Slade, The Faces, Saxon, Freddie Mercury, karvane rind, läikiv peapael, platvorm-saapad, isalõvi soengud, leopardinahk ja liibuvad püksid, milles tolknevad varjamatult suguelundid, ning mõelgem korraks ka bändi nimele – The Darkness… Muusikaliselt on The Darknessi aluspõhi üpris primitiivne riffitsemine. Reibas krõnk-krõnk-krõnk-tuuseldamine ja vingerdav ja appi-mis-karismaatiline laulja-soperdis Justin Hawkins. Ta kriiskab, kiljub ning laulab hiilgavas ja huilgavas falsetis kõige pentsikumaid ja ausamaid laulusõnu. “Get your hands off my woman motherfucker!!!” huilutab Justin südamest ja raske on mõista: on see üldse laulmine, on see üldse meloodia või on see karaoke-baaris jampsiv iroonitseja.

Alustades nende 2002 aastal ilmunud EP-st ja 2003 aasta albumist ”Permission To Land”, ollakse müünud juba 3,5 miljonit plaati, millest 1,5 miljonit üksi UK-s. EP ”I Believe In A Thing Called Love” anti välja juba augustis 2002 ning see sisaldas ka bändi enda kontsertide lemmilugusid "Love On The Rocks With No Ice" ning "Love Is Only A Feeling”. The Darkness teine singel "Get Your Hands Off My Woman” surus end UK edetabelitesse veebruaris 2003.

Esikalbum ”Permission To Land” jõudis edetabelite etteotsa augustis 2003. Lisaks eelpoolmainituile oli siin veel lugu “Givin’ Up”, mis tallab The Datsunsi varvastel. “Friday Night” on lugu, mille tõttu lembub iga fänn, “Holding My Own” on nuttev ja kaeblik hair-metal ballaad ja hard-rock-super-klassik “I Believe In A Thing Called Love” on kõigi aegade parim lugu, mida ei ole võimalik kaasa laulda. The Darknessi metalis ei ole rusuvust, see on positiivne, veider ja õnneküllane kisa.

Bändi üliarmas jõulusingel "Christmas Time (Don't Let The Bells End)", mis ilmus 15.detsembril 2003, jäi tänamatult alla Michael Andrews & Gary Jules bändi Tears For Fears koverile "Mad World". Ent juba 2004 aasta veebruaris triumfeeris The Darkness Brit awardsil, viies koju parima ansambli, parima rockbändi ja aasta albumi tiitlid ning veidi hiljem ka Ivor Novello aasta autorite tiitli.

2005 aasta lõpus on The Darkness tagasi uue albumiga ”One Way Ticket To Hell ...And Back”, mis ilmus 28.novembril. Plaati reklaamitakse kui f**k-off rock albumit, mis kõneleb võitlustest ja armastusest ning nende kaotusest ja taasleidmisest. Uus singel ”One Way Ticket” tuli välja 14.novembril 2005 ja platseerus UK-s 8-ndale kohale. Kõneledes uuest Queenilikust albumist, mainib laulja Justin oma lemmikloona "English Country Garden", milles kuulduv klaverisoolo on sisse mängitud samal pillil kui Freddie Mercury "Bohemian Rhapsody". The Darknessil on käes pilet põrgusse… ja tagasi!

Rocki päästjaks tõusnud, häbitult julge The Darkness, rõõmustab meid oma teisel albumil hulga kvaliteetse ja humoorika rockmuusikaga, mille sarnast tänapäeval enam ei tehta. Esimene singel “One Way Ticket” andis The Darknessi fännidele ja rockisõpradile juba mõnusa eelmaigu uuest albumist. Dan Hawkins rebib kitarrist välja AC/DC meeleolus helisid ja vend Justin esitab osavalt oma vokaalakrobaatikat. “Knockers”, “Dinner Lady Arms”, “Hazel Eyes”, “English Country Garden”… kokku 10 suurepärast lugu.

Järgmine singel 'Is It Just Me?' tuli 06.veebruaril 2006. Singli video autoriks on Tim Pope ja siin on lisaks b-pooltena kaks uut lugu 'Shit Ghost' ning 'Shake (Like A Lettuce Leaf)'.

Kolmas singel The Darkness "Girlfriend" ilmus 15.mail 2006 ning seda saatis hoogne video aeroobikasaalis, mille autoriks Tim Pope.

Edasi järgnes bändist pikk vaikus.

Aprillis 2008 anti välja "Platinum Collection", mis on 18 lauluga kogumikalbum lõbusat ja värvikat briti rocki.

12.märtsil 2011 anti teada, et The Darkness taasühines originalkoosseisus - Justin Hawkins, Dan Hawkins, Frankie Poullain ja Ed Graham ning mehed on ametis stuudios.

Esimest korda astuti avalikkuse ette 05.juunil 2011 väikesel kodulinna kontserdil, kus kõlasid uue plaadi lood "Nothing’s Gonna Stop Us", "Cannonball" ja "Concrete". "Nothing's Gonna Stop Us" videot esitleti mais 2012.

20.augustil 2012 ilmus bändi 11-looline kolmas album "Hot Cakes", kust singel "Everybody Have A Good Time" jõudis online turule juuni lõpus. The Darkness soojendas Lady GaGa uut Euroopa turneed, mis jõudis 25.augustil 2012 Tallinna Lauluväljakule.

Jaanuarist aprillini kestis “Let Them Eat Cakes” World Tour 2013 ning 5.märtsil 2013 avaldati video loole "With A Woman".

27.novembril 2013 esitles The Darkness singlit "The Horn". Samas ilmus special edition albumist "Hot Cakes".

The Darkness lubab järgmist plaati 2015 alguses.

Faktid

The Darkness on:
Justin Hawkins – sünnipäev: 17.03.1975
Dan Hawkins – kitarr, sünnipäev: 12.12.1976
Edwin Graham – trummid, sünnipäev: 20.02.1976
Francis Poullain-Patterson – sünnipäev: 15.04.1967

Muud huvitavat