Green Day

12.juunil 2017 avaldas Green Day loo "Revolution Radio" muusikavideo.
Jutu autor ja esmane lisaja:
Tõnu - tonu@allstarz.ee 21.01.2005 - 21:31
Viimati täiendatud:
Tõnu - tonu@allstarz.ee 13.06.2017 - 13:38
Välismaine artist, Ansambel, Rock

Green Day on tänaseks üks kõvemaid California punkansambleid ning nende 70-ndate punk sound koos mainstreami kuulajaskonnaga on viinud sinna kuhu rajasid tee Smashing Pumpkins ning Red Hot Chili Peppers.

Green Day loojateks on kaks lapsepõlvesõpra Billie Joe Armstrong (kitarr, vokaal) ja Mike Dirnt (bass; sündinud Mike Pritchard), kes juba 14-aastaselt tegid Põhja-Californias Berkeleys oma esimese bändi Sweet Children. 1989. aastaks oli gruppi lisandunud ka trummar Al Sobrante ja nimi oli muudetud Green Day'ks. Samal aastal avaldas bänd iseseisvalt oma esimese EP "1000 Hours", mille pungistseen hästi vastu võttis. Varsti sõlmis grupp lepingu kohaliku iseseisva plaadifirma Lookuot! Records'iga. 39/Smooth. Trumme hakkas nüüd mängima John Kiftmeyer. 1991 aastal ilmus Green Day esimene album “Out Slappy Hour“. Natuke aega peale seda sai bändi päris-trummariks Tre Cool (sündinud Frank Edwin Wright, III).

90. aastate alguses jätkas Green Day oma jüngrite kultiveerimist. Nende teise albumi, “Kerplunk“, avaldamine 1992. aastal aitas sellele ainult kaasa. Plaadi põrandaalune edu viis selleni, et Green Day'st olid huvitatud mitmed suured plaadifirmad; lõpuks otsustas bänd Reprise Records'i kasuks. “Dookie“, Green Day suurte plaatide debüüt, avaldati 28.01.1994. Tänu MTV eetriabile esimese singliga "Longview", sai ka plaadist suur hitt. Album kogus kuulsust kogu suve, samal ajal kui teine singel "Basket Case" oli viis nädalat Ameerika Modernse Rocki edetabeli tipus. Suve lõpus tegi bänd showd Woodstock '94-l (toimus üleüldine mudasõda), mis aitas samuti müüki edendada. 1995. aasta alguseks, ajaks mil neljas singel "When I Come Around" alustas oma seitsme-nädalast istumist Modernse Rocki edetabeli esimesel kohal, oli “Dookie“ juba ainuüksi USA's müünud üle viie miljoni koopia; Lõpuks tegi ta ära kaheksale miljonile USA's, müües rahvusvaheliselt üle üheteist miljoni koopia. “Dookie“ võitis ka 1994 Grammy Parima Alternatiiv Esituse eest.

Kohe peale “Dookiet“, 1995. sügisel (06.10.1995), lasi Green Day välja albumi “Insomniac“ . Suvel olid nad uuesti Modernse Rocki tippu põrutanud looga "J.A.R" (Jason Andrew Relva, nende kontributsioon filmi "Angus" soundtrack'ile). Algul müüs “Insomniac“ hästi, sisenedes USA edetabelitesse teisel kohal ja müües 1996. aasta kevadeks umbes kaks miljonit koopiat ent ükski singlitest - kaasaarvatud raadiote lemmik "Brain Stew/Jaded" - ei olnud enam nii populaarsed kui “Dookie“ omad. “Insomniac“ tõi kaasa bändile kolm videoga singlit: "Geek Stink Breath", "Brain Stew/Jaded" ning "Walking Contradiction.

1996. aasta kevadel katkestas Green Day järsku oma Euroopa turnee, väites, et nad on väsinud. Peale seda veetis bänd ülejäänud aasta puhates ja uut materjali kirjutades. Selle lõpptulemuseks oli 1997 aasta plaat, mida paljud nimetasid siis nende karjääri parimaks – “Nimrod“ (13.10.1997). Uus plaat meeldis isegi kriitikutele, põhjus on see, et nad on traditsioonilisest pungist üsna kõrvale läinud. Kaheksateist loo hulgast leiab väga erinevaid, mõnda Green Day'le omaseks stiiliks küll ei peaks. Nad on kasutanud näiteks selliseid pille nagu viiuleid ja pasunaid. On ka üks mahe instrumentaalne surfi-lugu ("Last Ride In"). Plaadilt avaldati koos videotega kolm singlit: "Hitchin' a Ride", "Redundant" ja "Nice Guys Finish Last".

Aastal 1998 järgnes 11 looga kontseet-album “Foot In Mouth“, mis sisaldas aastatel 1995-1996 antud kontsertide (Stockholm, St. Petersburg, Praha ja Tokyo) materjali kusjuures viis lugu olid seni avaldamata. Need olid “F.O.D.“, “When I Come Around“, “Going To Pasalaqua“, “Geek Stink Breath“ ja “Stuck With Me“.

2000 aasta nägi tulemas Green Day neljandat stuudioalbumit “Warning“ (02.10.2000), mis debüteeris kohale #4 USA ametlikus plaadiedetabelis. Hoiatus oli antud ja peale kaheaastast pausi näitas bänd taas teistele punkaritele koha kätte. Kuigi nende stiil oli muutunud veelgi raadiosõbralikumaks, olid siin endiselt olemas nii neopunk, punk metal kui ska elemendid. Albumi mõtte võttis kokku lugu "Jackass" sõnades "Everybody loves a joke, but no one likes a fool". Aastal 2001 tuuritas bänd taas ning novembris anti välja kogumikalbum “International Superhits!“ (12.11.2001), millel vanemate plaatide paremik koos rariteetidega ning plaati võis kuulata täiesti iseseisva lähenemisega, sest juba esimesed kaks lugu "Suffocate" ning "Desensitized" on parajad purikad. Järgmisel aastal peale Pop Disaster Tour’i koos bändidega Blink-182 ja Jimmy Eat World, anti välja veel teinegi kogumik “Shenanigans“ (01.07.2002), mis koosnes singlitest ja b-pooltest koos veelgi paari rariteetse looga.

Peale nelja aastat jõudis bänd siiski lõpuks aega uuele plaadile mõelda ning 27.septembril 2004 nägi ilmavalgust “American Idiot“, uskumatu punkarite rockieepos, mis lennult põrutas juba esimesel nädalal USA Billboard 200 edetabeli #1 positsioonile. Produtsent Rob Cavallo käe all valminud album on kõige ambitsioonikam, mis Greeen Day eales loonud ning näitab bändi järjest paremaks muutuvat muusikat. Ninamees Armstrong ei ole sõnade kirjutamisega end seekord tagasi hoidnud, mida näitas edukalt juba avasingel American Idiot, mis oli USA-kriitilise albumi, esimene, kergesti kummitava jääv ja hoogne singlilugu. Pikaaegse punk-popi-puurija Green Day uus album oli üks aasta oodatuimatest. American Idiot on bändi laulja Billie Joe Armstrongi lugu jutustav, tunni pikkune, poliitiliselt laetud ja bändi varasematest albumitest ehk tundelisem punk-rock-ooper ja bändi pika karjääri meistriteos. Kuigi laulud moodustavad kokku ühe loo, on ballaade ja lugusid, mis töötavad ka suurepäraselt iseseisvalt. Tuttavast The Clash - mõjutusest kinni pidav, kuid selle sees jätkuvalt uuenev bänd on oma parimas vormis!

10.jaanuaril 2005 tuli Euroopas teise singlina “Boulevard Of Broken Dreams“ ning kolmandaks singliks saab olema "Holiday'".

13.veebruaril 2005 toimunud 47-dal Igaaastasel Grammy
Auhindade jagamisel kandideeris Green Day mitemetes kategooriates nagu parim rock esitus, parim rock laul ja parim rock album, mille ta siis ka lõpuks võitis albumiga "American Idiot".

GREEN DAY sai hiljuti toimunud MTV Austraalia auhindade jagamisel kaks auhinda, parim grupp ja parim rock video, looga "American Idiot".

GREEN DAY "The Holiday" uus video esilinastus 15. märtsil online's YAHOO's.

Järgmine video filmitakse Samuel Bayeri käe all, kes on ka eelmiste kolme esimese viimase menuplaadi singlite videode autor. Teema on seekord üsna tõsine, sest kõneleb ju lugu "Wake Me Up When September Ends" laulja Billie Joe Armstrongi isa surmast.

13.juunil 2005 anti uues kuues taas välja album "American Idiot" limited fan editionina, mil lisaks kaasas dvd.

28.augusti öösel 2005 jagati Miami's American Airlines Arena'l selle aasta MTV Video Music auhindu ning Green Day võitis kokku seitse auhinda. Bändi video loole "Boulevard of Broken Dreams" korjas neist kuus: video of the year, best group video, best rock video ja kolm lavastajate auhinda - trophies for direction, editing and cinematography (for director Samuel Bayer). Teine video loole "American Idiot" korjas ära vaatajate lemmiku autasu.

15.novembril 2005 tuli kontsert-dvd "Bullet in a Bible", mille sisu filmiti üles kontserdil Inglismaal Milton Keynes Bowl'is. Green Day kontesrtalbum ja DVD Bullet In A Bible pakub üle kahe tunni ehedat live-rock-show’d. Ülimenuka American Idiot tuuri ajal salvestatud materjal on üles võetud Green Day suviselt tuurilt, kus nad esinesid 130 000-pealisele publikule Londoni Milton Keynes National Bowl staadionil. DVD sisaldab üle 100 minuti muusikat ja lisaks veel intervjuusid. Võimas kontserdielamus!

Green Day on välja kuulutanud ka järgmise singli, milleks sai olema ülipika videoga "Jesus of Suburbia".

Veebruaris 2006 valiti ansambli Green Day laul "Boulevard of Broken Dreams" aasta parimaks plaadistuseks Grammy auhindade jagamisel. Brit Awardsil kuulusid neile aasta parima välismaise grupi ja välismaise artisti albumi auhinnad.

Mais 2006 teatas bänd oma ametlikul lehel uuest projektist ning värske materjaliga töötamist kinnitas samuti plaadifirma Reprise Records. Green Day lindistas kaveri John Lennon`s "Working Class Hero", mille mängimist alustasid raadiod mais 2007. Samuti kinnitati bänd ametlikult uue 'Simpsons' movie teemaloo esitajaiks, mille singel ilmus 24.juunil 2007. Green Day kõrvalprojekt Foxboro Hot Tubs andis 2007 välja täispika plaadi.

04.märtsil 2008 tuli 2DVD "From Sweet Children to American Idiots", millel kõike põnevat bändi algusaastatest kuni viimase plaadi materjali dokumentatsioonini.

Albumi nimega "21st Century Breakdown" salvestamist alustati jaanuaris 2008. Green Day uue plaadi materjali aitas vormistada legendaarne produtsent Butch Vig. 15.mail 2009 väljaantud plaat on jagatud kolme temaatikasse - "Heroes And Cons", "Charlatans And Saints" ja "Horseshoes And Handgrenades". Esimese singlina esitleti lugu "Know Your Enemy", mille Matthew Cullen loodud video alustas telekates mängimist 24.aprillil. Plaadi edu oli meeletu, UK-s esimesel nädalal #1. 13.juulil 2009 tuli singel "21 Guns".

Chrome Dreams alt tuli 30.jaanuaril 2012 Green Day album nimega "On The Radio". 20-looline plaat on salvestatud New Jersey raadiojaamas WMFU FM ja seda 28.mail 1992.

14.veebruaril 2012 teatas ansambel uue muusika salvestamisest kodulinnas Oaklandis Californias ning produtsendiks Rob Cavallo.

15.juunil 2012 andis Billie Joe Armstrong oma Twitteris teada, et ilmumas on lausa kolmeplaadiline triloogia "iUNO! iDOS! iTRE!". Plaadid ilmuvad vastavalt 24.09.2012, 12.11.2012 ja 04.12.2012.

Esimeseks singliks oli "Oh Love", mis jõudis nii raadiotesse kui online turule 16.juulil. 13.augustil avaldati järgmine singel "Kill The DJ'", mille video linastus 4.septembril.

27.augustil 2012 avaldas Green Day kõik oma ilmunud 9 albumit uues boxsetis "The Studio Albums: 1990-2009". Samuti võeti ametlikuks bändiliikmeks kitarrist Jason White, kes oli bändi kaaslaseks alates 1999 aastast.

24.septembril 2012 ilmunud 12-looline "iUNO!" on klassikaline punkpop, kus lugude pikkuseks 3 minutit ning naasmine juurte juurde. Armstrong kirjeldab helipilti kui segu AC/DC ja varaste biitlite musast.

12.novembril 2012 ilmunud "The Twilight Saga: Breaking Dawn - Part 2" soundtrackil kõlab Green Day lugu "The Forgotten". Muusikavideot esitleti 1.novembril.

Samal päeval tuli välja album "iDOS!", mille singliks oli "Stray Heart". 4.detsembril ilmus kolmas osa, 12-looline "iTré!". 22.jaanuaril jõuab raadiotesse uus singel "X-Kid".

25.juunil 2013 esines Green Day Tallinna Lauluväljakul ja 27.juunil Helsinki Hietaniemeni festivalil Rock The Beach.

23.septembril 2013 anti kolmikalbumist välja dvd "iQuatro!", loojaks Tim Lynch.

10.novembril 2013 kuulutati Amsterdamis MTV EMA auhindade jagamisel Green Day Best Rock auhinna võitjaks.

25.novembril 2013 avaldasid Norah Jones ja Green Day solist Billie Joe Armstrong 12-loolise albumi "Foreverly", mis on ansambli Everly Brothers' 1958 aasta kantrifolk kaverite plaadi "Songs Our Daddy Taught Us" moodne töötlus.

19.aprillil 2014 tuli Green Day album "Demolicious", millel seni avaldamata 18 demo 2012 aastast, lisaks uus lugu "State of Shock" ja akustiline etteaste loost "Stay The Night".

16.aprillil 2015 andis ansambel esimese kontserdi peale aastast puhkust.

15.oktoobril 2015 jõudis USA kinodesse John Roecker lavastatud dokumentaalfilm "Heart Like a Hand Grenade", mis kõneleb 10 aastat vana albumi "American Idiot" saamisloost. DVD saabus müügile 13.novembril.

24.detsembril tuli bänd Youtube'is välja jõululooga "Xmas Time of Year".

11.augustil 2016 ilmus Green Day uus singel "Bang Bang", mis pärineb järgmiselt albumilt "Revolution Radio". 12-ne looga plaat ilmus 7.oktoobril ning selle nimilugu avaldati promosinglina 9.septembri ning lugu "Still Breathing" 23.septembril.

6.novembril 2016 Rotterdamis jagatud "The 2016 MTV Europe Music Awards" galal võitis Green Day kategoorias Global Icon Award.

12.juunil 2017 avaldas Green Day loo "Revolution Radio" muusikavideo.

Faktid

Green Day on:
Billie Joe Armstrong - laul & kitarr – sündinud 17.veebruaril 1972
Mike Dirnt - Bass & taustalaul – sündinud kui Michael Ryan Pritchard 04.mail 1972
Tre Cool - trummid & löökriistad – sündinud kui Frank Edwin Wright III 09.detsembril 1972
Jason White - kitarr - sündinud 11.novembril 1973

Fakte vaata juurde eestikeelselt 1999 aasta lehelt: http://www.hot.ee/sander/index.htm

Muud huvitavat