Florence + The Machine

Florence Welch laulab duetti Lady Gaga 21.oktoobril 2016 ilmunud uue albumi loos "Hey Girl".
Jutu autor ja esmane lisaja:
Tõnu - tonu@allstarz.ee 29.05.2015 - 11:02
Viimati täiendatud:
Tõnu - tonu@allstarz.ee 21.10.2016 - 23:03
Välismaine artist, Ansambel, Alternative & Indie

Algselt nime all Florence Robot Is A Machine muusikat teinud Florence Welsh on ennast iseloomustanud kui “choir girl gone very, very bad“. Võimas, äärmiselt võimas. Väga suur hääleulatus, jõuline kõla ning vapustav taust annavad kokku meeldejääva, ürgse tunde.

Bändi muusikat defineeritakse kui soulist inspireeritud indiet. Vokaali eest vastutab (ja teeb seda äärmiselt hästi) Florence Welch. “The Machine“ osa bändist on erinevad muusikud, kes ta võimast häält kõiksuguste pillide ning taustavokaalidega rikastavad. Muusikud on koos tegutsenud aastast 2007 ning kogu aeg on bändis olnud taustalaulja ja klahvpillimängija Isabella “Machine“ Summers.

Erinevalt lateksisse riietatud ja muffinitest ja diskopulkadest laulvast Lady Gaga’st, jookseb Florence oma videotes ringi päikesepaistelistes metsades ja kirjutab laule jänesesüdametest, ühesilmsetest tüdrukutest ja kirste ehitavatest poiss-sõpradest. Viimase peal puhas produktsioon, kaasalaulmiseks loodud refräänid, harfitirinad täpselt õigetes kohtades… nii head popmuusikat tehakse harva.

9.juunil 2008 ilmus esimene singel “Kiss With A Fist“, energiline paariduuri lugu koduvägivallale õhutavate sõnadega. Muusikat kasutati päris mitmes filmis. 1.detsembril 2008 avaldati teise singlina “Dog Days Are Over“, mis on täiuslik popplugu: käsi plaksutama panev lihtne rütm, külmavärinaid tekitav vaiksete ja valjude kohtade vaheldumine.

3.juulil 2009 ilmus esimene album “Lungs“, mida on müüdud üle 3 miljoni. Oma ekstsentrilisusele ja katebushilikule boheemlusele vaatamata oli Florence’i debüütplaat puhtehtne popptoode. Singli “Drumming Song“ video koreograafia üle oleks aga uhke olnud selle kümnendi alguse Britney ja “Rabbit Heart (Raise It Up)“ sobitub praegu moesolevasse ja eespool üles loetletud naisvokaal + poppelektro voolu. Album oli Suurbritannia edetabelites #1 ning võitis Briti muusikaauhindadest MasterCard aasta albumi tiitli.

Lauluteemad võivad olla sarnased – sügavad, sünged mõtted vahelduvad huvitava nurga alt lähenevate armastuslauludega – kuid selle eest on iga laul tervikuna eelmisest erinev. Erinevus kostab kõrva nii laulu vältel kui ka kogu plaati kuulates. Olgu, ühtseks motiiviks võiks nimetada paukuvaid trumme ning üllatavaid hääle-maksimumini-pingutamisi.

30.juunil 2010 esilinastunud filmis “The Twilight Saga: Eclipse“ kõlas lõputiitrite taustal Florence + The Machine lugu “Heavy in Your Arms“. Lugu avaldati singlina esikalbumi boonusversioonilt “Between Two Lungs“, millel kõlas lisaks edetabelites ilma teinud Florence + the Machine and Dizzee Rascal ühislugu “You Got the Dirtee Love“.

28.10.2011 avaldas bänd teise albumi “Ceremonials“, millel kuuleb 12 lugu. Plaadi produtseeris menulaulja Adele lugude kaasautor Paul Epworth (s.25.07.1974) ning lugusid aitasid kirjutada lisaks temale veel Kid Harpoon, James Ford ja Eg White. Plaadi esiksingli “What the Water Gave Me“ muusikavideot vaadati Youtube’is esimese kahe päevaga 1,5 miljonit korda. Teine singel “Shake It Out“ koos omanäolise muusikavideoga pakkus kõneainet nii meediategelastele kui kriitikutele pikaks ajaks. Albumi singliteks olid veel “No Light, No Light“, “Never Let Me Go“, “Breath of Life“, “Spectrum“ ja “Lover to Lover“. Albumi maailmatuur kestis kuni detsembrini 2012.

15.juulil 2012 tõusis uue tulijana UK singliedetabeli esikohale Calvin Harris Mix indiebändi Florence + the Machine hitist “Spectrum (Say My Name) “. Lisaks tegi oma remiksi loost inglise elektroonilise muusika duo AlunaGeorge.

17.aprillil 2013 ilmus Florence + The Machine singel “Over the Love“, mis pärines Baz Luhrmann lavastatud filmist “The Great Gatsby“, kus mängisid Leonardo DiCaprio, Tobey Maguire, Carey Mulligan ja Joel Edgerton. Jõuline ja emotsionaalne lugu kõlas koos filmistseenidega treileris, pakkus tugevaid elamusi kõigile.

Juunis 2014 asuti tegelema kolmanda albumiga. Produtsendiks kutsuti Markus Dravs, kelle seni nimekamateks koostöödeks on olnud artistid nagu Arcade Fire, Coldplay, Björk, Brian Eno ja Mumford & Sons. Esimese digisinglina toodi kuulajate ette 12.veebruaril 2015 “What Kind of Man“ ning 23.märtsil “St Jude“. 12.aprillil avaldati muusikavideo plaadi avaloole “Ship to Wreck“.

19.mail 2015 esitles Florence singlit “Delilah”. Delila oli müütiline võrgutaja-naine, kes lasi vana kooli matsidel pügada paljaks jõumees Simsoni pea. Briti võimas laulukirjutaja Florence Welch lisas, et Delila õpetas teda tantsima ning kirjeldas oma uut albumit kui kõige isiklikumat. 29.mail 2015 ilmunud albumil “How Big, How Blue, How Beautiful“ kõlab 11 lugu.

Album võitis esimese nädalaga UK plaadiedetabeli ning samuti oldi #1 USA-s.

Florence + The Machine esines Suvilahtis, Helsingis 16.augustil Flow Festivalil. Järgmine singel oli duubel “Queen of Peace / Long Lost”, mille 10-minutiline video esilinastus 27.juulil.

25.aprillil 2016 linastus ansambli videodest valminud film "The Odyssey", mille lavastas Vincent Haycock. Videodeks on "What Kind of Man," "St. Jude," "Ship to Wreck," "Queen of Peace," "Long & Lost" ja "Delilah."

30.septembril 2016 müügile jõunud videomängus "Final Fantasy XV" kõlavad ansamblilt lood "Too Much Is Never Enough", "I Will Be" ja Ben E. King 1960ndate kaver “Stand by Me“. Lood on alates 11.augustist digiplaadina “Songs from Final Fantasy XV” müügil iTunes.

30.septembril esilinastunud Tim Burton'i filmis "Miss Peregrine’s Home for Peculiar Children" kõlav bändi esitatav lugu “Wish That You Were Here” jõudis digisinglina müügile 26.augustil.

Florence Welch laulab duetti Lady Gaga 21.oktoobril 2016 ilmunud uue albumi loos "Hey Girl".

Faktid

Koosseis:
Florence Welch (28.08.1986) - solist
Isabella Summers (31.10.1980) – klahvpillid, taustalaul
Robert Ackroyd - kitarr, taustalaul
Chris Hayden - trummid, taustalaul
Mark Saunders - basskitarr, taustalaul
Tom Monger – harf

Muud huvitavat