The Corrs

The Corrs järgmine album "Jupiter Calling" ilmub 10.novembril 2017. Produtsendi T-Bone Burnett sõnul salvestati 13 lugu live ning kaasa lõid bassist Robbie Malone ja kitarrist Anthony Drennan.
Jutu autor ja esmane lisaja:
Tõnu - tonu@allstarz.ee 28.05.2002 - 12:58
Viimati täiendatud:
Tõnu - tonu@allstarz.ee 13.09.2017 - 13:14
Välismaine artist, Ansambel, Pop

The Corrs on Iirimaa kvartett, mille liikmed on kolm õde - Andrea, Caroline ja Sharon ning nende vend Jim Corr. Ansambli asutamisajaks võib lugeda aastat 1990, mil kõik neli otsustasid tõsiselt bändi tegema hakata ning praeguseks võib nende muusikat defineerida kui iiri traditsionaalse muusika ning kaasaegse rocki sulamit. Lugude meloodiad ja tuuma loob Jim ning sõnad teevad tüdrukud. Alguses harjutati koos põhiliselt nädalavahetustel, kus mängiti kuni kella neljani hommikul, et lugudele õiget hoogu sisse saada. Kõik neli mängivad väga hästi klaverit, kuid bändis mängib Jim ka kitarre, Sharon viiulit, Caroline trumme ning solist on Andrea. Alguses esinesid nad kodulinna Dundalk’i bubides ning esimene päris professionaalne etteaste leidis aset 1993 aastal Dublini muusikabaaris Whealans ning peale sealset edu kutsuti neid juba tihti ametlikele esinemistele mujal Iirimaal.

The Corrs'i jaoks kujunes murranguliseks 1994. aasta, mil nad esinesid New York’s Hit Factoril ning täiesti juhuslikult vaatas seda Grammy-auhinnaga pärjatud tipp-produtsent David Foster, kes töötas sealses stuudios Michael Jacksoni History albumi kallal. Foster tunnetas nende muusikas midagi erilist ja nii alustati läbirääkimisi ning peagi oli The Corrsil olemas leping oma esimese albumi produtsendiga, kes tagas neile soodsa plaadistuslepingu Atlantic Recordsiga. ”Forgiven Not Forgotten” ilmus järgmise 1995. aasta oktoobris ning tegi ansamblist kuulsused üle maailma. Albumilt tuli kohe kaks hitti nagu ‘Runaway’ ja ‘The Right Time’ ning plaat ise müüs üle 2 miljoni eksemplari, saades plaatinaplaadiks kokku 13 riigis. Suurim edu saavutati Austraalias ja muidugi Iirimaal, kus saadi üheksakordseteks plaatinaplaatide omanikeks ning sellist edu polnud siiani Iirimaal ükski debüütalbum saavutanud.

Teine album, 1997. aastal ilmunud ‘Talk On Corners’, oli The Corrsi triumfiks ning muutis nad üheks maailma kuulsaimaks bändiks. Albumilt lausa sadas häid lugusid nagu ‘Only When I Sleep’, ‘Dreams’, ‘What Can I Do’ ning ‘So Young’. Läbimüük ulatus miljonitesse ja plaatinaplaadi omanikeks saadi juba 24 riigis. Täielikuks pauguks oli aga legendaarse The Beatles triki kordamine kui oldi korraga kahe albumiga UK edetabeli esikohtadel. Kuid TOP 10-s oldi ka mujal Euroopas ja Austraalias.

Andrea püüab lahti mõtestada The Corrsi edu järgmiselt: "Ma arvan, et põhiline osa selles on muusika meloodilisusel. Aga muidugi, peamine on ikkagi Iiri muusika traditsionaalsete elementide kasutamine, mis üle terve maailma puudutavad kõigi inimeste südameid.” The Corrsi seni kuulsamad auhinnad on: 1999.aastal Monte Carlos Maailma Muusikaauhindade jagamisel saadud enimmüünud Iiri artisti auhind ja 2000. aasta aprillis Londonis brittide soosituima välismaise ansambli auhind. Kuid see pole veel kõik. Tänaseks on The Corrs müünud üle maailma 20 miljonit plaati ning kindlasti jääb neist üheks meeldivaimaks 1999 aasta 15.novembril ilmunud MTV Unplugged.

2000 aasta 17.juulil nägi ilmavalgust paljude sensatsioonidega album "In Blue“, mis näitas ansambli järjest rohkem kommertsmuusika poole suundumist ning sellest andis kindlalt tunnistust uue tulijana ootamatult kergelt UK edetabelis esikoha hõivanud uus singel ‘Breathless’, millest sai ka ansambli seni edukaim singel, ületades 1999 aasta veebruaris ‘Runaway’ remixi teise koha. Selle albumiga näitas ansambel midagi sellist, mida nendelt varem kuuldud polnud.

Juhtlaulja Andrea Corr ütleb nende kolmanda stuudioalbumi iseloomustuseks: "Ma usun, et siit on igale maitsele midagi erinevat leida. Esiteks on siin palju R&B ning souli elemente, kuid samas see jälle rockib. Siin on täpselt näha kuidas me oleme arenenud ja mida me juurde oleme õppinud." Sellega nõustub Jim Corr: "See on kõige mitmekülgsem album, mis meil seni on olnud. Me armastame väga erinevat laadi muusikat ning nüüd tuleb see kõik meie endi muusikast ka välja. Siin on puhast Corrs stiili vokaale, väga palju muidugi iiri traditsioonilisi muusika elemente ning see kujundab plaadil põhijoone, kuid ma olen aus, siin on ka väga tugevalt juba väliseid mõjutusi.” Ja siin on tal õigus.

Andrea lindistas kolm lugu Shveitsis ning nende kaasautoriks on Mutt Lange, kes on tuntud kui maailmanimega kantrilaulja Shania Twaini produtsent ja abikaasa. Andrea räägib vaimustunult: “See on midagi kummalist, kuidas tema lood toimivad. Sa ei saa sekundikski rahu, sest pidevalt rabab sind midagi uut ja erinevat. Loo ‘Breathless’ me kirjutasime üleval mägedes ja meil oli ainult tema kitarr kaasas.” Õde Sharon ei ole nii roosiliselt meelestatud, et nimetada albumit nende parimaks:” Igaüks muudkui küsib, kas see on meie viimane sõna. Praegu võib see kindlasti nii tunduda, aga see on jälle seniks kuni te kuulete meie veelgi järgmist.”

2002 aasta 18.märtsil ilmus ansambli kogumikalbum “The Best Of The Corrs“ ning sellelt leidis parimatele hittidele lisaks ka uuemat materjali ning plaadilt anti välja singel “Would You Be Happier“. Samuti ilmus Inglismaal uus kontsertalbum, millelt leiame üllatusena koos U2 Bonoga lauldud ilusa laulu “When The Stars Turn Blue“.

Peale mõningast vaheaega esines 01.märtsil 2004 The Corrs uue looga "Summer Sunshine" Iirimaa muusikaauhindade galal ning see oli esimene aimdus publikule nende järgmise plaadi materjalist. “Summer Sunshine“ singlina anti välja 17.mail 2004 ja album ilmus 31.mail 2004. 12 lugu sisaldav plaat lindistati stuudiotes Dublinis ja Los Angelesis ning "Borrowed Heaven" produtsendiks oli Olle Romo. Plaadi 11 lugu on kirjutanud The Corss liikmed ise ning nimiloos "Borrowed Heaven" laulab taustavokaale Ladysmith Black Mambazo. Vaid üks lugu pärineb aastast 2003 ja see on "Time Enough For Tears", mille autoriteks on ansambli U2 laulja Bono, Gavin Friday ja Maurice Seezer. See pärineb menufilmist “In America“ ning seal esitas laulu Andrea Corr üksinda.

03.septembril 2004 tuli plaadilt “Borrowed Heaven“ teine singel “Angel“, mille on kirjutanud Andrea ja Jim ning produtseerinud Olle Romo ja laul on pühendatud neliku emale Jean’ile. Singlil pakutakse lisaks veel kahte akustilist lugu ja need on sama “Angel“ ning “Goodbye“. 22.novembril 2004 tuli ansamblilt jõulusinglina "Long Night".

26.septembril 2005 anti väla plaat "Home - Irish Songs". Album viib meid reisile 15 aastat tagasi kui ansambel alustas ning esitatakse traditsioonilisi iiri laule. Kaasa löövad muusikud ja dirigent Fiachra Trench BBC Radio 2 Concert Orchestra'st ning plaadi produtsent on taas Mitchell Froom. Esimene singel ilmus 24.oktoobril 2005 ja see oli kahelooline ‘Old Town/Heart Like A Wheel’. Esimese singliloo autoriks on Phil Lynott bändist Thin Lizzy ning see on humoorikas ja tempokas. Teine singlilugu on kontrastiks tõsisem ballaad, mille kirjutasid Kate ja Anna McGarrigle.

Samas ilmunud "All The Way Home" duubel DVD esitleb The Corrsi karjääri lugu algusaastatelt kuni tänase päevani välja, kus albumeid müüakse juba 30 miljonit. Bänd kirjeldab oma uskumatut teed ülemaailmse kuulsuseni kuni viimase “Home” albumini välja. Lisaks leiab DVD’lt veel arhiivide aardeid nagu The Corrsi tv-esinemisi, videosalvestusi tuuridelt, bändi esimene live, palju fotosid ja rohkesti muusikat demodelt, live’delt, stuudiost ja proovidelt. Teisel DVD’l on The Corrsi 2004 aasta kontsert.

20.novembril 2006 ilmus kogumikalbum “Dreams – The Ultimate Corrs Collection”. 20-ne laulu seas kõlavad muuhulgas uus “Goodbye” remiks, “When the Stars Go Blue” (feat. Bono), “Ruby Tuesday” (feat. Ronnie Wood), Andrea duett Laurent Voulzy'ga “All I Have To Do Is Dream” jne.

The Corrs solist Andrea Corr andis välja oma esimese sooloplaadi. "Ten Feet High" nime kandev album ilmus 25. juunil 2007. Kõik plaadil olevad lood on Andrea Corri enda looming. Ainus kaver on bändi Squeeze "Take Me I'm Yours". Plaadi produtsendiks on Nellee Hooper, kes on varem koostööd teinud näiteks U2, Björki ja Gwen Stefaniga. Esimese singlina tuli välja 18.juunil 2007 "Shame On You (to keep my love from me)".

Juunis 2010 üllatas soolosingliga "It's Not A Dream" Sharon Corr. Septembris 2010 valmis tal video loole "Everybody's Got To Learn Sometime", mille kunagi laulis kuulsaks Zucchero. 13.septembril 2010 ilmus Sharon Corr 12-looline sooloalbum "Dream Of You". Singlid olid veel "It’s Not a Dream" ning jõuludeks andis Sharon heategevussingli lastelauluga “Me and My Teddy Bear”.

30.mail 2011 tuli sooloplaadiga välja Andrea Corr. Albumil "Lifelines" kõlas 11 lugu ning selle produtsendiks on John Reynolds.

Sharon Corr esines 15.juulil 2013 Tallinna lauluväljakul festivalil Rock Summer 25.

8.septembril 2014 tuli Sharon Corr 11-looline album "The Same Sun", mille esimene singel “Take a Minute” ilmus novembris 2013.

The Corrs alustas taas tegevust ning andis 19.oktoobril 2015 välja singli "Bring on the Night", mis pärines 27.novembril 2015 ilmunud albumilt "White Light". Plaadi 12-ne loo hulgas kõlab instrumentaalpala "Gerry’s Reel", millega bänd mälestab sel aastal surnud isa Gerry Corr'i. "Bring on the Night" muusikavideo tehti avalikuks 3.12.2015.

The Corrs järgmine album "Jupiter Calling" ilmub 10.novembril 2017. Produtsendi T-Bone Burnett sõnul salvestati 13 lugu live ning kaasa lõid bassist Robbie Malone ja kitarrist Anthony Drennan.

Faktid

Liikmetest:

Jim (James Steven Ignatius) Corr

Jim on kõige vanem ja sündinud 31.juulil 1964. aastal Lõvi tähtkujus. Tal on sinised silmad, ta on 172 cm pikk ning kogu oma elu on ta pühendanud muusikale. Isegi kooli sai ta raskustega läbi, sest tal ei jäänud õppimiseks eriti aega. Juba väiksena avastas isa ta klaverit toksimas ning otsustas talle seda õpetama hakata. Tänasel päeval näemegi Jimi kui klaveri virtuoosi. Hiljem tuli talle väga raskelt kätte elektrooniliste pillide kunsti omandamine. Ansamblis mängib ta veel lisaks kitarre, akordioni ja laulab tausta. Just kitarr oli see pill, mille ta järgmisena peale klaverit õppimiseks valis ning lapsena oli see valik seotud just kitarri kergemast kaalust kui klaveril. Jim elab praegu pealinnas Dublinis. Tema elukaaslaseks on aastast 2005 endine Iirimaa miss Gayle Williamson, neil sündis poeg Brandon 10.mail 2006.

Jim on sügav mõtleja ning teda huvitab väga filosoofia. Eriti meeldivad talle arutlused elu mõtte üle. Temalt on tihti küsitud, kas ta on bändis liider ning alati on vastuseks pikk ei. Jimi tuntakse kui kavalat ja huumorisoonega meest, kellel on alati paar nalja tagataskust võtta. Kõik usutlejatega vestlused jätab ta alati õdede hooleks ning ootab siis sobivat momenti, et visata mõni naljakas kommentaar ja kogu seltskond on naerust krampides.

Jim on tõeline võitjahing, mees kes juba väga varases nooruses tahtis saada professionaalseks muusikuks ning väga kõrge lennuga muusikuks.

Tema unistuseks oli luua koos õdedega bänd ning ta on elanud selles unistuses ja jõudnud nüüd sinna kuhu ta eales lootagi ei osanud.

Sharon Helga Corr

Roheliste silmadega Sharon oli järgmine Corrs, kes sündis 24. märtsil 1970. aastal ning on tähtkujult Jäär. Ta on 166 cm pikk ning vastupidiselt oma vennale saanud väga hea hariduse. Ta on mänginud nii noorte kui ka täiskasvanute orkestrites, olnud müügijuht ning esitanud rahvamuusikat koos Jimiga alguses folkduos.

Ansamblis mängib Sharon viiulit ning laulab enamuse saatevokaalidest.

Tal on imeline anne suuta mõlemat ka korraga. Viiulimänguga alustas Sharon kuueaastaselt ning õppis seda preestri McNally käe all, kes sisendas talle ka armastust klassikalise muusika vastu, mis püsib Sharonis tänaseni. Oma elus on ta pidanud jätma vahele vaid ühe muusikatunni ning on selle üle väga uhke. Ta suudab õpetada teistelegi professionaalset viiulikunsti. Sharon abiellus 2001 aasta juulis Põhja-Iirimaal Belfastis elava advokaadi Gavin Bonnar'iga, kellega elati juba koos eelnevad kuus aastat, tal on oma maja ka Dublinis. 31.märtsil 2006 sündis neil poeg Cathal Robert Gerard.

Oma ainukeseks puuduseks peab Sharon suitsetamist ning tema teine kirg on kohvijoomine, ilma milleta ta ei suudakski vist elada. Intervjuude ajal on ta alati kõige tõsisem ja väga aeglane vastaja, kuid samas väga põhjalik justkui rõhutades oma pühendumist ja armastust muusika vastu. Sharon on väga hea diplomaat, kes alati vaatab probleemidele helgemast küljest – seega optimist.

Sharon ei ole mitte ainult väga andekas ja hea viiulikunstnik vaid temas on väljenduslikkust, midagi graatsilist ja pilkupüüdvat ja seda leidub vaid väga vähestes inimestes. Kui Andrea kohta öeldakse hiilgavalt kaunis ja Carolini kohta meeldivalt kaunis, siis Sharon on tõeliselt kaunis.

Caroline Georgine Corr

Sündinud St. Patricku päeval, 17.märtsil 1973. aastal Kala tähtkujus. Tema sünnipäeval peetakse pühasid riitusi ja sellepärast armastab ta lastest kõige rohkem pidusid. Pikkus 163 cm, silmade värv sinine. Õppis samuti lapsena klaverit mängima. Kuni tema 18 aastaseks saamiseni polnud Corrsil trummarit ning nii otsustas Caroline ise trummid selgeks õppida. Ta kasutab siiani klassikalist Yamaha trummikomplekti.

Caroline on Corrsidest kõige häbelikum kuid on muutunud bändi professionaalsuse kasvades julgemaks. Intervjuusid andes tundub ta nüüd pingevaba ja sõbralikult naeratav. Ta on tüüpiline näide kuhu inimene võib oma tahtejõu ja püüdlikkuse abil jõuda. Ta usub, et kui inimesele mingi raskus elus ette juhtub, siis ei tohi üritada sellest mööda hiilida, vaid tuleb minna ja üritada sellest üle saada. Seda tahtejõudu peegeldabki just tema sihikindlus trummimängu omandamisel, mis teadupärast ei olegi nii lihtne vaid nõuab pikka ja pidevat tööd.

Oma puuduseks peab Caroline pidevalt oma pluuside alumise ääre näppimist ja kergitamist, mis jäi talle külge peale mobiiltelefoni omandamist ja vöö vahel kandmist. Carolin elab samuti Dublinis. Caroline on abielus alates augustist 2002 ning tema abikaasa on Frank Woods. Neil sündis 12.veebruaril 2003 poeg Jake Gerard Woods ja oktoobris 2004 tütar Georgina.

Caroline ei ole mingi tuim kuju trummide taga, ta on kena talendikas naine ilma kelleta bänd kuidagi hakkama ei saaks. Kõik kes on temaga rääkinud, teavad tema püüet kogu aeg rääkida ja naeratada koos, kuid see ei ole mingi edevus vaid just avatus ning sa tead, et oled kokku puutunud väga andeka ja erilise inimesega.

Andrea Jane Corr

Pruunisilmne Andrea on sündinud 17. mail 1974. aastal Sõnni tähtkujus ja vaid 156 cm pikk. Ansamblis on ta vokalist ning peamine sõnade autor. Teda on peetud ansambli kõige targemaks ja ilusamaks liikmeks. Ta on ka õnneseen, sest liitus ansambliga kohe peale kooli lõpetamist ning oli siis vaid 16 aastane. Ometi peavad paljud just teda kaotajaks, sest tal jäi ju omaenda normaalne noorteelu elamata. Andrea on osalenud ka mitmes filmis näitlejana nagu näiteks Evitas Juan Personi armukese rollis.

Andrea on romantik kuid samas väga aktiivne ja optimistlik. Oma puudusteks peab ta harjumust pöialt lutsida ning teiseks suureks puuduseks on pidev asjade kaotamine. Riietuda armastab ta praktiliselt ja soojalt, kuid kannab haruharva pükse. Ta kannab alati kaelas keldi risti ning parema kõrva ülaservas on tal väike talisman. Elab oma majas Dublinis.

Andreas on ka midagi väga erilist, ta pole lihtsalt kaunis vaid tal on oma sisemine ilu. Bändi kunagine ränk püüdlus leida omale plaadistusleping õnnestus kindlasti tänu Andrea naiselikule võlumiskunstile. Andrea on hääletatud ka kõige seksikamaks iiri naiseks. Ometi ei suuda ta mõnikord otsustada ka kõige lihtsamates olukordades ning on Corrside ansamblis kõige lihtsamini segadusse aetav. Tegelikult panevad just tema romantilised laulusõnad suure aluse ansambli laulude edukusele ning annavad lugudele feelingu. Kõige rohkem armastab ta lugeda raamatuid ja vaadata filme ning siit ilmselt laadibki ta oma emotsionaalsetele laulusõnadele ainet.

Muud huvitavat